Received: from TEHIK-EX01.sotsiaalministeerium.ee (10.11.26.101) by TEHIK-EX02.sotsiaalministeerium.ee (10.11.26.102) with Microsoft SMTP Server (version=TLS1_2, cipher=TLS_ECDHE_RSA_WITH_AES_128_GCM_SHA256) id 15.1.2507.61 via Mailbox Transport; Wed, 25 Mar 2026 14:51:53 +0200 Received: from TEHIK-EX02.sotsiaalministeerium.ee (10.11.26.102) by TEHIK-EX01.sotsiaalministeerium.ee (10.11.26.101) with Microsoft SMTP Server (version=TLS1_2, cipher=TLS_ECDHE_RSA_WITH_AES_128_GCM_SHA256) id 15.1.2507.61; Wed, 25 Mar 2026 14:51:52 +0200 Received: from TEHIK-EX02.sotsiaalministeerium.ee ([fe80::10a6:c241:8672:ab6b]) by TEHIK-EX02.sotsiaalministeerium.ee ([fe80::10a6:c241:8672:ab6b%4]) with mapi id 15.01.2507.061; Wed, 25 Mar 2026 14:51:52 +0200 From: "Kristi Sarap" To: "Sigrid Suppi" References: In-Reply-To: Subject: Vs: Delfi faktikontroll vaktsiinidest Date: Wed, 25 Mar 2026 15:51:52 +0300 Message-ID: MIME-Version: 1.0 Content-Type: multipart/alternative; boundary="----=_NextPart_000_0007_01DCD18D.E1799DB0" X-Mailer: Microsoft Outlook 16.0 Thread-Index: AQHIQzYuNBeGRyvJrsbjuAUgO8tfxQMjjhys X-MS-Has-Attach: X-MS-Exchange-Organization-SCL: -1 X-MS-TNEF-Correlator: X-MS-Exchange-Organization-MessageDirectionality: Originating X-MS-Exchange-Organization-AuthSource: TEHIK-EX02.sotsiaalministeerium.ee X-MS-Exchange-Organization-AuthAs: Internal X-MS-Exchange-Organization-AuthMechanism: 04 X-Originating-IP: [10.53.0.38] X-MS-Exchange-Organization-Network-Message-Id: 7aab8705-7520-4102-f96b-08de8a6d49e5 X-MS-Exchange-Organization-AVStamp-Enterprise: 1.0 X-MS-Exchange-Transport-EndToEndLatency: 00:00:00.4261930 X-MS-Exchange-Processed-By-BccFoldering: 15.01.2507.060 Content-Language: et acceptlanguage: et-EE, en-US x-ms-exchange-organization-originalclientipaddress: 10.53.0.38 x-ms-exchange-organization-originalserveripaddress: 10.11.26.102 msip_labels: X-OlkEid: 00000000DE49643447CB3F4AABE624F9EDADF372070034AD76187591974DBF6C4F76951C873A0100020000000000837E3DDB5EA6EE48A9C5823F3E555C1A000000001BAB0000DD4CBA09C80D014A804AE05A21A81562 X-MS-Exchange-Organization-Recipient-P2-Type: Bcc This is a multipart message in MIME format. ------=_NextPart_000_0007_01DCD18D.E1799DB0 Content-Type: text/plain; charset="iso-8859-1" Content-Transfer-Encoding: 8bit Tere taas! Siit tuleb nüüd pisut pikem vastus, aga et oleks taust ka kirjas. Seletuse pani kokku Ravimiameti ravimiohutuse osakonna juhataja Maia Uusküla. * Väide: mainekate ülikoolide uuringud näitavad, et teada antakse vaid 1% kõrvaltoimetest. „Alaraporteerimine ehk kõigist tekkinud reaktsioonidest mitteteatamine on teadaolev fakt. Arvatakse, et teatamata jäetakse keskmiselt enam kui 90% tekkinud reaktsioonidest. Võimalik, et mõnes uuringus on leitud suurem protsent, mõnes väiksem. Näiteks 2006. aastal teostatud ülevaates leiti, et 37 uuringu põhjal oli keskmine alateatamise määr 94% (kvartiilidevaheline vahemik 82–98%) Turustamise ajal ei olegi vaja kõigist tekkinud nähtudest ravimi või vaktsiini järgselt Ravimiametit teavitada, eriti kui tekkinud reaktsioonid on kergekujulised ja ravimiteabes kirjas. Ohutusandmete kogumise eesmärk turustamise ajal on tuvastada uued ja tõsised harvaesinevad (sagedamini kui 1/10000 kuid harvem kui 1/1000) kõrvaltoimed. See sõltub muidugi kliinilise uuringu suurusest, mis esinemissagedusega kõrvaltoimed on uuringus selgunud. Mida väiksem uuring, seda vähem tuvastatakse väiksema esinemissagedusega kõrvaltoimeid. Kliinilised uuringud on väga erineva mahuga, näiteks COVID-19 vaktsiinide uuringutes osales kümneid tuhandeid isikuid, kuid näiteks harvikhaiguste ravimite uuringusse ei saa patsientide puuduse tõttu kaasata rohkem kui mõnikümmend isikut. Sellisel juhul saame ka ohutusalast teavet vähem. Eesti lähtub Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovitusest - seniteadmata kõrvaltoimete (ehk mida ei ole täna ravimiteabes kirjas) õigeaegseks avastamiseks tuleks saada iga aasta 1 miljoni elaniku kohta vähemalt 200 kõrvaltoime teatist, neist 30% või enam peaksid olema võimaliku tõsise kõrvaltoime kohta. 2025. aastal saadeti Ravimiametile 398 teatist ravimite ja vaktsiinide võimalike või teadaolevate kõrvaltoimete kohta (292 teatist 1 miljoni elaniku kohta), 151 teatist sisaldas teavet tõsise reaktsiooni kohta (38%). Seega on Eestis kõrvaltoimetest teatamise sagedus oodatav või isegi ületab seda veidi. Ravimitega seoses edastatud 42 teatises kirjeldati seniteadmata tõsiseid reaktsioone, neist 17 teatises kirjeldatud 30 reaktsiooni puhul on Ravimiameti hinnangul seos reaktsiooni ja ravimi vahel vähemalt võimalik. Vaktsiinidega seoses edastati 10 teatist, milles kirjeldati tõsiseid reaktsioone. Neist 3 kirjeldati reaktsioone, mida täna ei seostata põhjuslikult vaktsiiniga, kuid Ravimiameti hinnangul seos vaktsiiniga tõenäoline, kahel juhul seos Ravimiameti hinnangul tõenäoliselt puudus ja kahel juhul kirjeldati küll seniteadmata reaktsiooni, kuid esitatud andmed olid ebapiisavad hinnangu andmiseks. Eestis on arstidel kohustus teavitada Ravimiametit tõsistest kõrvaltoimetest. Ravimikasutajatel/lähedasel/lapsevanemal on õigus teavitada Ravimiametit kõigist kõrvaltnähtudest, mis ravimi või vaktsiini järgselt tekivad ja Ravimiametil on kohustus need teatised vastu võtta (kui nad sisaldavad vähemalt minimaalset teavet kõrvaltoime teatise vormistamiseks, vajadusel küsime juurde), et hinnata põhjuslikku seost ja edastada Euroopa Ravimiameti ja WHO kõrvaltoimete andmebaasidesse. Üksikult võttes ei oma teatis suurt väärtust, kuid sarnase sisuga teatiste koondhindamisel võib põhjuslik seos kinnituda ning siis lisatakse kõrvaltoime ka ravimiteabesse.“ * Väide: vaktsineeritud nakatavad mittevaktsineerituid „See risk on enamusel juhtudest teoreetiline, puudutab elusnõrgestatud vaktsiine (nt leetrid, punetised, mumps, rotaviirus) ja vaktsineeritutega kokku puutuvaid immuunpuudulikke inimesi. Sellistel juhtudel sisaldab ravimiteave ka vastavaid ettevaatusabinõusid ja hoiatusi. Vaktsiin ise ei põhjusta vaktsiinvälditavat haigust, kuna vaktsiinis ei kasutata nn viiruse metsikut, haigust põhjustavat tüve, vaid nõrgestatud viirusetüve. Elusvaktsiinide ei suuda haigust esile tõsta, ent nende eripära peitub mõnikord haiguselaadse reaktsioon tekkel, mis on kerge ega levi samamoodi nagu loomulik haigus. Leetrite, mumpsi ja punetiste vaktsiini M-M-RvaxPro puhul on väikeses koguses punetiste nõrgestatud viiruse eritumist nina või neelu kaudu täheldatud enamikel isikutel 7...28 päeva pärast vaktsineerimist. Tõestust ei ole viiruse ülekande kohta vastuvõtlikele isikutele, kes puutuvad kokku vaktsineeritutega. Seega ei peeta viiruse ülekannet lähikontakti kaudu märkimisväärseks ohuks (kuigi selleks on teoreetiline võimalus). Tõestust on leidnud punetiste vaktsiini viiruse ülekanne lastele rinnapiima kaudu, millele ei ole järgnenud kliiniliselt väljendunud haigust. Kirjeldatud ei ole leetrite viiruse rohkem nõrgestatud Enders’ Edmonstoni tüve või mumpsi viiruse Jeryl Lynni tüve ülekannet vaktsineeritutelt vastuvõtlikele kontaktisikutele. Rotaviiruse vaktsiini ROTARIX puhul on teada, et pärast vaktsineerimist võib vaktsiiniviirus erituda väljaheitega. Eritumine on kõige suurem seitsmendal vaktsineerimisjärgsel päeval. Pärast rotaviiruse vaktsiini esimese annuse manustamist leiti vaktsineeritud inimeste väljaheitest ELISA meetodil viiruse antigeene 50% ning pärast teise annuse manustamist 4% juhtudest. Kui uuriti elus viiruse leidumist vaktsineeritud inimeste väljaheites, oli tulemuseks vaid 17%. Kahes kontrollitud võrdlusuuringus oli vaktsiiniviiruse eritumine võrreldav Rotarixi vedela ja lüofiliseeritud ravimvormi puhul. On täheldatud juhtumeid, kus vaktsiiniviirus on kandunud vaktsineeritud inimeselt üle seronegatiivsele kontaktsele ilma haigussümptomeid esile kutsumata. Ravimiteabes on hoiatus, et Rotarixi peab ettevaatusega manustama inimestele, kellel on immuunpuudulikkusega lähikontaktsed, näiteks kasvajahaiged, immuunpärssivat ravi saavad inimesed või teistel põhjustel pärsitud immuunsüsteemiga isikud. Hiljuti vaktsineeritud inimestega kokkupuutuvatel isikutel soovitatakse hoolikalt järgida isikliku hügieeni nõudeid (nt käte pesemine pärast mähkmevahetust). Ühtegi nõrgestatud elusvaktsiini ei tohi manustada immuunpuudulikkuse või selle kahtlusega isikutele.“ Kui midagi jääb arusaamatuks, küsige julgelt. Ikka head Kristi Sarap Ravimiameti kommunikatsiooninõunik Kristi.sarap@ravimiamet.ee Saatja: Sigrid Suppi Saatmisaeg: teisipäev, 24. märts 2026 11:00 Adressaat: RA Kommunikatsioon Teema: Delfi faktikontroll vaktsiinidest Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere! Kirjutan seoses Delfi faktikontrolliga, milles kontrollin kahte videot vaktsineerimise ning nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETSi) kohta. Oleksin väga tänulik, kui leiaksite kellegi antud küsimusele vastama. 1. Videotes väidetakse, välismaistele uuringutele toetudes, et tegelikest vaktsiini kõrvaltoimetest märgitakse üles vähem kui 1 protsent. Kas see on tõsi ja milline on see praktika Eestis? Parimate soovidega Sigrid Suppi Delfi Faktikontrolli reporter 56 800 222 ------=_NextPart_000_0007_01DCD18D.E1799DB0 Content-Type: text/html; charset="iso-8859-1" Content-Transfer-Encoding: quoted-printable

Tere taas!

 

Siit tuleb = n=FC=FCd pisut pikem vastus, aga et oleks taust ka = kirjas.

Seletuse pani kokku Ravimiameti = ravimiohutuse osakonna juhataja Maia Uusk=FCla.

 

 

  • V=E4ide: mainekate = =FClikoolide uuringud n=E4itavad, et teada antakse vaid 1% = k=F5rvaltoimetest.

 

„Alaraporteerimine ehk = k=F5igist tekkinud reaktsioonidest mitteteatamine on teadaolev fakt. = Arvatakse, et teatamata j=E4etakse keskmiselt enam kui 90% tekkinud = reaktsioonidest. V=F5imalik, et m=F5nes uuringus on leitud suurem = protsent, m=F5nes v=E4iksem. N=E4iteks 2006. aastal teostatud =FClevaates = leiti, et 37 uuringu p=F5hjal oli keskmine alateatamise m=E4=E4r 94% = (kvartiilidevaheline vahemik 82–98%)

 

Turustamise = ajal ei olegi vaja k=F5igist tekkinud n=E4htudest ravimi v=F5i vaktsiini = j=E4rgselt Ravimiametit teavitada, eriti kui tekkinud reaktsioonid on = kergekujulised ja ravimiteabes kirjas. Ohutusandmete kogumise eesm=E4rk = turustamise ajal on tuvastada uued ja t=F5sised harvaesinevad = (sagedamini kui 1/10000 kuid harvem kui 1/1000) k=F5rvaltoimed. See = s=F5ltub muidugi kliinilise uuringu suurusest, mis esinemissagedusega = k=F5rvaltoimed on uuringus selgunud. Mida v=E4iksem uuring, seda v=E4hem = tuvastatakse v=E4iksema esinemissagedusega k=F5rvaltoimeid. Kliinilised = uuringud on v=E4ga erineva mahuga, n=E4iteks COVID-19 vaktsiinide = uuringutes osales k=FCmneid tuhandeid isikuid, kuid n=E4iteks = harvikhaiguste ravimite uuringusse ei saa patsientide puuduse t=F5ttu = kaasata rohkem kui m=F5nik=FCmmend isikut. Sellisel juhul saame ka = ohutusalast teavet v=E4hem.

 

Eesti = l=E4htub Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovitusest - seniteadmata = k=F5rvaltoimete (ehk mida ei ole t=E4na ravimiteabes kirjas) = =F5igeaegseks avastamiseks tuleks saada iga aasta 1 miljoni elaniku = kohta v=E4hemalt 200 k=F5rvaltoime teatist, neist 30% v=F5i enam peaksid = olema v=F5imaliku t=F5sise k=F5rvaltoime kohta.

 

2025. = aastal saadeti Ravimiametile 398 teatist ravimite ja vaktsiinide = v=F5imalike v=F5i teadaolevate k=F5rvaltoimete kohta (292 teatist 1 = miljoni elaniku kohta), 151 teatist sisaldas teavet t=F5sise reaktsiooni = kohta (38%). Seega on Eestis k=F5rvaltoimetest teatamise sagedus oodatav = v=F5i isegi =FCletab seda veidi.

Ravimitega = seoses edastatud 42 teatises kirjeldati seniteadmata t=F5siseid = reaktsioone, neist 17 teatises kirjeldatud 30 reaktsiooni puhul on = Ravimiameti hinnangul seos reaktsiooni ja ravimi vahel v=E4hemalt = v=F5imalik.

Vaktsiinidega seoses edastati 10 = teatist, milles kirjeldati t=F5siseid reaktsioone. Neist 3 kirjeldati = reaktsioone, mida t=E4na ei seostata p=F5hjuslikult vaktsiiniga, kuid = Ravimiameti hinnangul seos vaktsiiniga t=F5en=E4oline, kahel juhul seos = Ravimiameti hinnangul t=F5en=E4oliselt puudus ja kahel juhul kirjeldati = k=FCll seniteadmata reaktsiooni, kuid esitatud andmed olid ebapiisavad = hinnangu andmiseks.

 

Eestis on = arstidel kohustus teavitada Ravimiametit t=F5sistest k=F5rvaltoimetest. = Ravimikasutajatel/l=E4hedasel/lapsevanemal on =F5igus teavitada = Ravimiametit k=F5igist k=F5rvaltn=E4htudest, mis ravimi v=F5i vaktsiini = j=E4rgselt tekivad ja Ravimiametil on kohustus need teatised vastu = v=F5tta (kui nad sisaldavad v=E4hemalt minimaalset teavet k=F5rvaltoime = teatise vormistamiseks, vajadusel k=FCsime juurde), et hinnata = p=F5hjuslikku seost ja edastada Euroopa Ravimiameti ja WHO = k=F5rvaltoimete andmebaasidesse. =DCksikult v=F5ttes ei oma teatis suurt = v=E4=E4rtust, kuid sarnase sisuga teatiste koondhindamisel v=F5ib = p=F5hjuslik seos kinnituda ning siis lisatakse k=F5rvaltoime ka = ravimiteabesse.“

 

  • V=E4ide: vaktsineeritud nakatavad = mittevaktsineerituid

 

„See = risk on enamusel juhtudest teoreetiline, puudutab = elusn=F5rgestatud vaktsiine (nt leetrid, punetised, mumps, rotaviirus) = ja vaktsineeritutega kokku puutuvaid immuunpuudulikke inimesi. Sellistel = juhtudel sisaldab ravimiteave ka vastavaid ettevaatusabin=F5usid ja = hoiatusi. Vaktsiin ise ei p=F5hjusta vaktsiinv=E4lditavat haigust, kuna = vaktsiinis ei kasutata nn viiruse metsikut, haigust p=F5hjustavat = t=FCve, vaid n=F5rgestatud viiruset=FCve. Elusvaktsiinide ei suuda = haigust esile t=F5sta, ent nende erip=E4ra peitub m=F5nikord = haiguselaadse reaktsioon tekkel, mis on kerge ega levi samamoodi nagu = loomulik haigus.

 

Leetrite, mumpsi ja punetiste = vaktsiini M-M-RvaxPro puhul on v=E4ikeses koguses = punetiste n=F5rgestatud viiruse eritumist nina v=F5i neelu kaudu = t=E4heldatud enamikel isikutel 7...28 p=E4eva p=E4rast vaktsineerimist. = T=F5estust ei ole viiruse =FClekande kohta vastuv=F5tlikele = isikutele, kes puutuvad kokku vaktsineeritutega. Seega ei peeta = viiruse =FClekannet l=E4hikontakti kaudu m=E4rkimisv=E4=E4rseks ohuks = (kuigi selleks on teoreetiline v=F5imalus). T=F5estust on leidnud = punetiste vaktsiini viiruse =FClekanne lastele rinnapiima kaudu, millele = ei ole j=E4rgnenud kliiniliselt v=E4ljendunud haigust. Kirjeldatud ei = ole leetrite viiruse rohkem n=F5rgestatud Enders’ Edmonstoni = t=FCve v=F5i mumpsi viiruse Jeryl Lynni t=FCve =FClekannet = vaktsineeritutelt vastuv=F5tlikele = kontaktisikutele.

 

Rotaviiruse vaktsiini ROTARIX = puhul on teada, et = p=E4rast vaktsineerimist v=F5ib vaktsiiniviirus erituda = v=E4ljaheitega. Eritumine on k=F5ige suurem seitsmendal = vaktsineerimisj=E4rgsel p=E4eval. P=E4rast rotaviiruse vaktsiini esimese = annuse manustamist leiti vaktsineeritud inimeste v=E4ljaheitest ELISA = meetodil viiruse antigeene 50% ning p=E4rast teise annuse manustamist 4% = juhtudest. Kui uuriti elus viiruse leidumist vaktsineeritud = inimeste v=E4ljaheites, oli tulemuseks vaid 17%. Kahes = kontrollitud v=F5rdlusuuringus oli vaktsiiniviiruse eritumine = v=F5rreldav Rotarixi vedela ja l=FCofiliseeritud ravimvormi puhul. On = t=E4heldatud juhtumeid, kus vaktsiiniviirus on kandunud vaktsineeritud = inimeselt =FCle seronegatiivsele kontaktsele ilma = haiguss=FCmptomeid esile kutsumata.

Ravimiteabes on hoiatus, et = Rotarixi peab ettevaatusega manustama inimestele, kellel on = immuunpuudulikkusega l=E4hikontaktsed, n=E4iteks kasvajahaiged, = immuunp=E4rssivat ravi saavad inimesed v=F5i teistel p=F5hjustel = p=E4rsitud immuuns=FCsteemiga isikud. Hiljuti vaktsineeritud = inimestega kokkupuutuvatel isikutel soovitatakse hoolikalt j=E4rgida = isikliku h=FCgieeni n=F5udeid (nt k=E4te pesemine p=E4rast = m=E4hkmevahetust).

=DChtegi n=F5rgestatud = elusvaktsiini ei tohi manustada immuunpuudulikkuse v=F5i selle = kahtlusega isikutele.“

 

Kui midagi = j=E4=E4b arusaamatuks, k=FCsige julgelt.

 

 

Ikka head

Kristi = Sarap

Ravimiameti = kommunikatsioonin=F5unik

Kristi.sarap@ravimiamet.ee=

 

 

Saatja: Sigrid Suppi = <sigrid.suppi@delfi.ee>
Saatmisaeg: teisip=E4ev, 24. = m=E4rts 2026 11:00
Adressaat: RA Kommunikatsioon = <press@ravimiamet.ee>
Teema: Delfi faktikontroll = vaktsiinidest

 

T=E4helepanu! = Tegemist on v=E4ljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja = korral palume linke ja faile mitte avada. =


  =

Tere! =

 

Kirjutan seoses = Delfi faktikontrolliga, milles kontrollin kahte = videot vaktsineer= imise ning nakkushaiguste ennetamise ja t=F5rje seaduse = (NETSi) kohta. Oleksin v=E4ga t=E4nulik, kui leiaksite kellegi = antud k=FCsimusele vastama.

 

  1. Videotes v=E4idetakse, = v=E4lismaistele uuringutele toetudes, et tegelikest vaktsiini = k=F5rvaltoimetest m=E4rgitakse =FCles v=E4hem kui 1 protsent. Kas = see on t=F5si ja milline on see praktika = Eestis?

 

Parimate = soovidega

Sigrid = Suppi

Delfi = Faktikontrolli reporter

56 800 = 222

 

 

------=_NextPart_000_0007_01DCD18D.E1799DB0--